Ökojuttu alustades peaks ära klaarima segaduse, mida tekitab sõna öko. Seda kasutatakse lühendina kahest eri sisuga sõnast: ökoloogiline ja ökonoomne. Esimene tähendab loodusega kooskõlas olemist ja teine säästlikkust. Üks ei välista sageli teist.
Millega tuleb arvestada, kui tahetakse elada ökoloogiliselt?

Järgima peaks kolme põhimõtet: 

• saasta nii vähe kui võimalik,
• kasuta võimalikult vähe taastumatuid ja aeglaselt taastuvaid ressursse (vesi),
• kasuta elamiseks ainult looduslikku ja võimalikult vähe töödeldud kraami.

Elada tuleks nii, nagu elasid meie kauged esivanemad: harmoonias looduse ja iseendaga. Kuid kes meist tahaks loobuda moodsa elu mugavustest? Sestap otsib tänapäevane ökoelustiil võimalust liita tehnoloogiat ja traditsioone.

Kõige rohkem on vastutustundlikku käitumist vaja inimesele endale. Teadlased ei ole veel suutnud luua tehiskeskkonda, kus inimene suudaks elada. Nõnda ongi meil elamiseks üks planeet ja me sõltume täielikult loodusest. Siiski on raske ette kujutada, et plastikkausi algmaterjal on nafta ja et nafta on miljonite aastate jooksul tekkinud surnud taimedest ning seda niipea juurde ei teki. Samuti võib tunduda, et üks pere saastab vähe. Ent kui kõigi perede elutegevuse jäägid kokku liita, siis on seda väga palju.
Jahmatav, et 20 protsenti inimkonnast, kes elab arenenud riikides, kuhu kuulub ka Eesti, toodab 80 protsenti jäätmetest.


Looduslikud materjalid

Paljud eestlased elavad keskkonnasõbralikult, ilma et nad mõtleksid oma elamisviisist kui ökoloogilisest. Nende perede kodu on vanas talumajas, nad kasvatavad köögivilja oma aias ja toovad vee kaevust ning käivad külapoes leiva järel jalgrattaga.
Niisugune majapidamine tekitab vähe prügi, pakub puhast toitu ja kasutab vähe vett ning elusat puitu. Praeguste elanike mööbel pole ekstra nendele tehtud. Söögijäätmed saavad kompostiks, paber kulub tulesüüteks ning pudelid ja purgid leiavad taaskasutamist oma koduaia hoidiste tarbeks.
Aga ka linnamajas saab elada keskkonnasõbralike põhimõtete järgi ja arvestada neid põhimõtteid kodu renoveerimisel. Ultramoodsad ökomaterjalid, näiteks aknaklaasid, hoiavad talvel toa soojana ja suvel jahedana. Need materjalid on esialgu veel kallid ning laialdasem kasutamine Eestis jääb tulevikku. Küll aga saame juba praegu kasutada mitmesuguseid looduslikke värve: kohupiimast, munast ja lubjast tehtud ning linaõlil ja mesilasvahal põhinevaid puidukaitsevahendeid. Ehitamiseks sobib kodumaine savi, puidujäätmed ning lina töötlemisel saadav linavill. Saksamaal ja Inglismaal näiteks kasutatakse edukalt ka põhupalle ja pakitud põllukive.


Sisustus
 

Kodusisustuses propageerib ökoloogiline maailmavaade kasutatud mööblit. Enne vana mööbli väljaviskamist tasub mõelda, kas selle eluiga annaks pikendada. Kui mööblieset tõesti enam ei taheta, leidub ehk keegi, kellel läheb seda vaja. Oma elu alustavatele noortele kulub ära iga mööblitükk ning putitatud vanamööblist võib saada soodsalt ja lihtsa vaevaga stiilse kodusisustuse.
Kes aga soovib tingimata uut mööblit, võiks jälgida, kas tootja garanteerib keskkonnasõbralikkuse.

Enamik välismaiseid tootjaid annab uhkusega teada, kui nende mööblitükk on tehtud keskkonnasõbralikult ja tervisele ohututest materjalidest.
Uue puhul tuleks eelistada kvaliteetset ja vastupidavat, mis suudaks teenida ka järeltulevaid põlvi. Poes hetketuju ajel mõnd järjekordset nipsasjakest ostma hakates võiks endalt küsida, kas seda ikka on vaja. Usun, et järele mõeldes rändab nii mõnigi ese riiulile tagasi.
 

Öko tähendab eelkõige elustiili, sügavat arusaamist meie ja meid ümbritseva seotusest, austust elu vastu. Ainult nii suudame tagada elu püsimise Maal veel paljudeks aastatuhandeteks. Ja kui tundubki, et mida mina suudan, olen vaid üks vähestest, siis tasub mõelda, kui palju on meid, inimesi, kokku. Kui igaüks teeb kas või natuke elu püsimise nimel, siis polegi seda enam nii vähe. 

Kasutatud Alle Angeri materjale